Dás gávnnat čuoggáid maid fertet čielggadit ovdal go mii boahtit iežamet čájálmasain din lusa, vai čájálmas šaddá nu buorre go sáhttá, ja maiddai evttohusat got márkanfievrridastit.
Buot almmolaš lágidemiiguin mii ovttas bargat Sensus:in. Áiggut go várret/diŋgot čájálmasa? Váldde oktavuođa e-poastta bokte: info@samiteahter.org.
10 ášši maid berret jurddahit ovdal din lágideami:
1. Leago visti ortnegis?
Leatgo várren vistti ja leago duođaštuvvon? Leago visti iskojuvvon ja dohkkehuvvon geavaheami váste? Mot leat čorgema ektui ja makkár teknihkalaš rusttegat soitet dárbbahuvvot? Go mii joavdat de ferte vistti/lávdi leahkit áibbas guoros ja čorgat, molssodanlanjat ordnejuvvon ja čorgejuvvon, sisabuktinuksii galgá beassat ja dárbbu mielde muohttagis čorgejuvvon ja sáddot botkkuhuvvon jus lea njalkkas ja muđui buot gearggus vai sáhttá guoddit sisa ja monteret iežamet rusttegiid. Mii áŋgiruššat buori sihkarvuhtii ja birrasii dain visttiin gos mii mannat.
2. Leatgo diŋgon teknihkalaš bargiid?
Dárbbahat go huksen- ja gaikkodanvehkiid ovdal mii boahtit? Go jearat dain de váldde vuhtii johtti teáhterjoavkku sávaldagaid. Muitte ahte lávdebarggus dávjá sáhttá šaddat loktet lossa diŋggaid, dan dihte galggalii lávdebargi leahkit buori vuoimmis ja heivvolaš agis.
3. Márkanfievrredan materiálat
Muitte buori áiggis diŋgot plakáhtaid ja márkanfievrredanmateriálaid buvttadeaddjis.
4. Oktavuohta johttiteáhtera jođiheddjiin/teknihkalaš heiveheddjiin
Gulahala johttiteáhtera ovddasvástideaddji jođiheddjiin vai dieđát ahte buot lea nu got galgá ja diđoš áiggiid ja gulaskutta jus leat jurddahan maidege earenomážit lágidit oktan čájálmasain.
5. Johttiteáhtera vuostáiváldin
Leage báikkis go teáhterjoavku boahtá čájálmasbáikái ja čájet sidjiide saji. Muital sidjiide geat bohtet geahččat ja muđuid eará mii sidjiide lea ábas diehtit.
6. Heivvolaš borramuš teáhterjovkui beaivet ja jus lea boddu
Čájálmasbeaivvi sáhttá bargu bistit guhká ja sáhttet leahkit olu gáibideaddji doaimmat. Ordne nu ahte lea heivvolaš muttu borramuš, šattut dahje láibevajahasat beaivvi miehtá. Go lea čájálmasas mas lea boddu de berre maiddai leahkit borramuš lávddi duohken dahje molssodanlanjain. Gulaskutta jođiheddjiin jus leat allergiijat jna.
7. Vejolaš lágideamit olggobealde dahje kafeas
Ráhkkan ja áinnas bija veahá návccaid vai geahččit loktet olggobeallanjas dahje kafeas ovdal čájálmasa. Go árvvusatná ja bures váldá vuoste gehččiid de dat álo lokte miela ja buorida eahkeda buohkaide.
8. Sáva gehččiide bures boahtima
Olggobealde de measta álo čuožžilit gažaldagat vaikko man birra maid ferte vástidit. Dat lea dehálaš ahte don leat sajis vai gehččiide ja gussiide lea álki. Leage sajis unnimusat 1 diimmu ovdal čájálmas álgá ja bearráigeahča ahte buot ráhkkaneamit leat dahkkon nugo biljeáhtakássa, sisaluoitin, dieđut lágideami birra, boahtte lágideapmi jna.
9. Giitte teáhterjoavkku ja eará bargiid
Maŋŋil go čájálmas lea nohkan de dárbbahuvvo guoddinveahkki fas mii ovttas teáhtera bargiiguin njeaidá ja láhčá eret rusttegiid. Dat lea dehálaš “giddet seahka” ovttas teáhterjoavkkuin. Leago buot doaibman? Makkár vásáhusat sis leat leamaš? Dehálaš vásáhusaid lea álo dehálaš vurket boahtte lágideapmái.
10. Čálligoađe čájálmasraportta
Lea álkit dutnje jus leat ráhkkanan bargui mii galgá dahkkot maŋŋel eahkeda lágideami. Leatgo sierra gáibádusat čielggadeapmái, gehččiid lohkui jna? Maid buvttadeaddji dárbbaša?
Giitu buriin rávvagiin got lihkostuvvá lágiidemiiguin ja márkanfievrredemiiguin, Scenkonstbolaget Västernorrlanddas ja Västerbottenteatern.
10 márkanfievrredanevttohusat:
Dát evttohusat sáhttet leahkit veahkkin dutnje go áiggut oažžut gehččiid iežat lágideapmái. Dárbbut sáhttet leahkit iešguđetláganat dan duohken man stuora lágideapmi lea, makkár čájálmasbáiki lea ja geat geahččit leat nu ahte sáhtát heivehit ja vuoruhit bargguid.
1. Dahkat márkanfievrredanplána
Márkanfievrredeapmi lágideamis šaddá geahppasit jus lea čielga plána mas bohtet ovdan iešguđet doaimmat. De lea vejolaš dus mearridit vuoruhemiid (maid sáhtát ja maid galggat dahkat) ja man olu áiggi bijat daidda. Ovdamearkan doaimmaide lea e-poastta ja dieđuid sádden, gávnnadit ovddasvástideddjiiguin, plakáhtaid bidjat oidnosii, almmuheapmi, jna.
2. Gulahallan ovddasteddjiiguin, miellahtuiguin ja eará ulbmiljoavkkuiguin
Buori áiggis gulahallagoahtit iežat buoremus oktavuođaiguin lea dehálaš. Go buori áiggis juogát dieđuid de sáhtát vel oažžut soapmásiid geat sáhttet boahtit veahkehallat. Makkár earenomáš ulbmiljoavkkut leat, sáhttá rievddadit dan ektui mii sisdoaluid čájálmasas lea. Soitet joavkkut dahje searvvit mat barget áššiiguin maid čájálmas guoskkaha? Geahččal áinnas váldit liibba muitalit boahttevaš čájálmasa birra iešguđet oktavuođain, nugo searvečoahkkimiin, bargobáikkis dahje gáfestallanbottuin.
3. Diehtojuohkin skuvllaide ja sullasaš ásahusaide gielddas
Ásahusat du gielddas (skuvllat, gielddahálddahus, buohcciviesut jna.) ja dat stuorat fitnodagat sáhttet leahkit dehálaččat geahččin dahje doarjjan. Daidda ferte diehtojuohkin boahtit buori áiggis ja soaitá máŋgga láhkái. Sáhttá guossis mannat, strategalaš diehtojuohkin, viidát diehtojuohkin, plakáhtaid heŋgen, jna.
4. Leago vejolaš muđui lágidit juoidá lassin dahje earálágan čiekŋudeapmi geahččijoavkkuide?
Máŋga geahččijoavkku ohcalit vejolašvuođa buorebut oahpásmuvvat dahje čiekŋudit áššiide ja dat fálaldat boktá eanet beroštumi čájálmasaide mannat. Gulahala buvttadeddjiin makkár vejolašvuođat dus leat addit dákkár fálaldaga.
5. Media ja sosiála mediat
Daga dáhpin ain geahččat čájálmasa siiddu min interneahttabáikkis vai don oaččut maŋemus teavstta, preassadieđuid, govaid ja filmmažiid. Maiddái min Facebook-siiddus láve leahkit olu buorre materiála min ođđačájálmasaid birra. Váldde áinnas oktavuođa báikkálaš aviissain, rádioin jna. ja bovde sin čájálmassii. Aviisaannonssat leat divrasat muhto čállojuvvon artihkkalat eai mávsse maidege. Daga dáhpáhusa Facebookas dahje váldde oktavuođa minguin de mii dahkat dan ovttas.
6. Doala čalmmis biljeahtavuovdima. Maiddái čájálmasbeaivvi
Dat lea dehálaš diehtit mot biljeahttajohtu lea vai dieđát jus galggat liige návccaid bidjat márkanfievrredeapmái dahje eará doibmii.
7. Bovde árvvoštalliid ja/dahje eará dehálaš olbmuid
Bovde dehálaš olbmuid gielddas iežat lágideapmái. Dat buoremus márkanfievrredeapmi maid sáhtát oažžut lea jus olbmot ságastallet dan birra maid leat vásihan. Dat sáhttá mearkkašit olu boahtte lágideapmái.
8. Doala čalmmis plakáhttaheŋgema ja diehtosáddema
Sihke plakáhttaheŋgen ja diehtosádden soaitá fertet máŋgii dahkkot. Doala čalmmis ahte plakáhtat gávdnojit strategalaš báikkiin ja dehálaš bargosajiin ja gulaskutta jus dat orru dárbbahuvvome. Seamma maiddai guoskka liige diehtosáddemii.
9. Heŋge plakáhtaid čájálmasbáikái ja juoge dieđuid boahttevaš prográmma birra
Čájálmasbáikkis dus lea hui buorre vejolašvuohta bures gulahallat olbmuiguin geat leat válljen boahtit du lágideapmái. Diehtojuohkin boahttevaš lágidemiid birra lea dasto liige dehálaš ja doaibmi juste das ja dalle. Dán eahkeda lea čájálmasbáiki du – ja gehččiid.
10. Buorre obbalaš lágideapmi lokte dáhpáhusa árvvu
Lea olu árvu das jus oaččut gehččiide dovddu ahte sis bures váldet vára ja jus ožžot buori vásáhusa obbalaččat. Obbalaš lágideamis čájálmasbáikkis oktan guossohemiin lea stuora mearkkašupmi dasa ahte olbmot dovdet ahte eahket lea lihkosmuvvan.
